5 levinumat viga maanduse paigaldamisel, mis võivad hiljem kalliks maksma minna

Maandus on üks nendest elektripaigaldise osadest, millele tavaliselt mõeldakse ainult ehituse ajal. Kui kõik töötab, ei pööra sellele keegi tähelepanu. Probleemid ilmnevad alles siis, kui rikke korral selgub, et maandus ei täida enam oma ülesannet.

Praktikas ei teki maandusega seotud probleemid enamasti mitte maandusvardast või -lindist, vaid ühenduskohtadest. Aastate jooksul võivad need oksüdeeruda, lõtvuda või olla juba paigaldamisel valesti tehtud.

Allpool on viis viga, mida kohtame elektripaigaldiste juures kõige sagedamini.

1. Pinnases kasutatakse tavalisi poltühendusi

See on üks levinumaid eksimusi.

Poltühendus võib tunduda tugev, kuid maa sees mõjutavad seda niiskus, temperatuurimuutused ja pinnase keemiline koostis. Aja jooksul hakkavad ühenduskohad oksüdeeruma ning ühenduse takistus suureneb.

Tulemuseks võib olla olukord, kus maandus vastab mõõtmise ajal nõuetele, kuid mõne aasta pärast enam mitte.

Pinnases paiknevad maandusühendused tuleks teha selleks ette nähtud meetoditega, näiteks:

• pressühendusega;

• keevitusega;

• termokeevitusega (exothermic weld).

Need lahendused tagavad oluliselt töökindlama ühenduse aastateks.

2. PEN- ja PE-juht ühendatakse vales järjekorras

See on viga, mille tagajärjed võivad olla tõsised.

PEN-juht tuleb peakilbis õigesti lahutada PE- ja N-juhiks. PE-juht peab jääma katkematuks kogu elektripaigaldises.

Kui ühendused on tehtud vales järjekorras või maandus on ühendatud juhuslikku kohta, võib PEN-juhi katkemisel sattuda seadmete metallkorpustele ohtlik pinge.

Selline olukord võib olla inimesele eluohtlik.

3. PE-latti kasutatakse jaotuslatina

Sageli ühendatakse mitu maandusjuhti ühe kruvi alla või kasutatakse PE-latti lihtsalt mugava harukarbina.

Kui üks ühendus peaks lõtvuma või katkema, võib korraga kaduda maandus mitmel vooluahelal.

Korralikult projekteeritud elektripaigaldises peab maandus olema usaldusväärne ja läbiv ühendus, mitte juhuslikult harunev süsteem.

4. Rõngasmaandus jäetakse lõpetamata

Rõngasmaandus töötab kõige paremini siis, kui see moodustab hoone ümber katkematu ringi.

Praktikas on ette tulnud olukordi, kus maanduslint paigaldatakse ümber vundamendi, kuid viimane ühendus jäetakse tegemata või tehakse ebakvaliteetselt.

Sellisel juhul ei täida rõngasmaandus enam oma eesmärki. Maandustakistus võib muutuda sõltuvalt aastaajast ja pinnase niiskusest ning süsteem ei tööta enam nii stabiilselt, nagu peaks.

5. Potentsiaalide ühtlustus jäetakse tegemata

See on üks enim alahinnatud osa kogu elektripaigaldisest.

Potentsiaalide ühtlustuse eesmärk on tagada, et kõik suuremad metallosad oleksid sama elektrilise potentsiaaliga.

Sageli jäetakse ühendamata näiteks:

• metallist veetorud;

• metallist kanalisatsioonitorud;

• ventilatsioonisüsteemid;

• põrandakütte metallvõrgud;

• metallkonstruktsioonid;

• metallpiirded ja muud suuremad juhtivad osad.

Rikke korral võivad nende metallosade vahel tekkida ohtlikud puutepinged, mida oleks olnud võimalik lihtsa ühendusega vältida.

Miks korralik maandus on oluline?

Maandus ei ole mõeldud ainult selleks, et elektripaigaldis läbiks mõõtmised.

Selle ülesanne on kaitsta inimesi ja seadmeid olukorras, kus midagi läheb valesti.

Korralikult rajatud maandus aitab:

• vähendada elektrilöögi ohtu;

• tagada kaitselülitite ja rikkevoolukaitsete õige töö;

• kaitsta seadmeid liigpingete eest;

• vähendada tulekahju riski;

• pikendada elektripaigaldise tööiga.

Enamik maandusprobleeme ei teki üleöö. Need arenevad aastate jooksul ning ilmnevad alles siis, kui süsteem peab tegelikult oma tööd tegema.

Kokkuvõte

Hea maandus ei sõltu ainult sellest, milline maandusvarras või maanduslint on paigaldatud. Sama oluline on see, kuidas on tehtud kõik ühendused.

Praktikas põhjustavad kõige rohkem probleeme oksüdeerunud ühendused, valesti lahutatud PEN-juht, lõpetamata rõngasmaandus ja puudulik potentsiaalide ühtlustus.

Kui elektripaigaldis rajatakse kohe õigesti ja kasutatakse kvaliteetseid ühendusmaterjale, teenib maandussüsteem töökindlalt aastakümneid ning aitab tagada nii inimeste kui ka seadmete ohutuse.